Tugiteenused lastele

MÄNGUTERAAPIA

Mänguteraapia käigus on lapsel võimalus väljendada enda tundeid/kogemusi/mõtteid turvalises ja toetavas keskkonnas. Mänguterapeutiline lähenemine võib olla kasulik lastele, kellel on pidevad probleemid koolis, kodus, lasteaias või teistes eluvaldkondades. Mänguteraapia erineb tavamängust seetõttu, et läbi mängu aitab terapeut lahendada lapse jaoks ülesse kerkinud või pikka aega tema jaoks „peidus“olnud probleemi. Näiteks aitab see lapsel erinevate stressitekitavate sündmuste ja kogemuste läbitöötamisel. Mänguteraapia annab võimaluse lapsel vihaga toimetulekut õppida, toime tulla käitumis-ja õpiprobleemidega, aitab tõsta lapse enesehinnangut, arendada empaatiat jne.jne.

Mäng on lapse loomulik õppimise viis, läbi mängu peegeldab laps oma sisemaailma. Mäng toetab lapse (eriti nende laste, kellel suhtlemisega raskusi) eneseväljendust, enesehinnangut jne. Mänguterapeudi tööriistakasti kuulub palju erinavaid tööriistu – kasutatakse liiva, savi jt voolimismasse, käpiknukke, värve, looduses leiduvaid materjale, muusikainstrumente, loovat visualiseerimist, biblioteraapia elemente, maske jne. Terapeudi juures on lapsel võimalus valida julgustavad tegevused/ esemed ning mängida kriitikavabas keskkonnas. Mänguteraapias on mänguasjad lapse sõnad ja mäng lapse keel.
Mänguteraapia sobib kõikidele vanusegruppidele kuid enamasti jääb see vanuse vahemikku 3-16 eluaastat. Olen kasutanud mänguteraapilisi tehnikaid ka täiskasvanute toetamiseks ja tulemused on olnud edukad.

Teraapia seanssid toimuvad LK Midrimaailma ruumes eelregistreerimise alusel.

• seanss kestab 45 minutit ning toimub 1 korda nädalas;
• Midrimaja lastele toimub lisaks individuaalteraapiale grupiteraapia, väljastpoolt tulevatele lastele sellel aastal grupiteraapiat ei toimu;
•  lapsevanem või hooldaja peab andma nõusoleku protsessi toimumiseks;
• laps peab andma nõusoleku protsessis osalemiseks;
• terapeut selgitab välja, kas see meetod on lapsele parim või vajab laps mõnda teist tüüpi sekkumist.

Pere ja lähedaste toetus lapse tervenemisprotsessis mängib olulist rolli. Terapeut hoiab vanemaid mänguteraapia protsessiga kursis, annab nõuandeid toimetulekuks ja vajadusel kaasab teraapiasse. Väga oluline on konfidensiaalsus, et laps saaks terapeuti usaldada ning protsess oleks edukas. Seetõttu on oluline arvesse võtta, et terapeut ei jaga detailset informatsiooni seanssidel toimuva kohta kuid hoiab alati vanemaid toimuvaga kursis.

Mänguteraapias ei mängita niisama toreduse pärast vaid mänguteraapias on mäng teraapia!

Kontakt: Maive Skatskov 
Mänguterapeut, MTÜ Eesti Mänguterapeutide Assotsiatsiooni asutaja ja juhatuse liige

 tel. 52 76 930
maivele@gmail.com

LAPSE LEIN

Lein on teema, millele me igapäevaselt ei mõtle või mõtleme harva, kuid paratamatult seisame varem või hiljem antud teemaga silmitsi. Töötan igapäevaselt lasteaias õpetajana kuid paigalseis ei ole minu jaoks osas mis puudutab enesetäiendamise ja jätkusuutliku õppimist.

Lisaks paljudele pedagoogilistele koolitustele lõpetasin Tartu Ülikooli täiendusõppeprogrammi raames lasteaiaõpetajate seas üsna tavapäratud koolitused „Surm ja lein“ ning „Leinanõustamine ja kaotusega kohanemise tehnikad“. Koolitused hõlmasid endas leinanõustamise alustalasid ja eetikat, leinaja-keskset sekkumist ja nõustamistehnikaid, kaotusega kohanemist ja psüühilisi kaitseid, leinaprotsess täiskasvanul, lapsel ja vanemaelistel ja paljud teised teemad.
Miks ma antud teemat soovisin sügavamalt uurida ja koolitustega liitusin? Üks põhjustest on kindlasti seotud minu enda kogemusega murdeeas, kus olin erinevatel põhjustel mitmel korral leinaja. Sellest ajast jäi minu „sisse“ palju küsimusi, millele otsisin vastuseid pikki aastaid.

Teine põhjus on lähtuvalt igapäevatööst. Ikka tekib olukordi kus mõnel perel on ette tulnud erinevaid kaotusi, mille käigus kerkivad üles küsimused- mida ja kuidas lapsele rääkida surmast või kaotusest (nt. lemmiklooma surm, vanemate lahutus). Enda praktikast tean juhust kus lapsevanemad ise on leinast niivõrd sokeeritud , et nad kas ei jaksa lapsega tegeleda või oskamatusest ei märka lapse leina. Varem või hiljem võivad tekkida küsimused- Miks just minuga? Mis ma oleks võinud teha teisiti? Kui ma oleks …. jne.jne. Iga inimese jaoks on lein ja sellega seonduv unikaalne (kaasa arvatud tekkida võivad küsimused) ning vajavad eraldi lähenemist. Siinkohal tahaks välja tuua veel ühe olulise aspekti oma töös kogetuga.

Üsna tihti alahinnatakse lapse leina (arvates ei nad on liiga väikesed ega saa veel asjadest aru) ja leina all mõeldakse üks üheselt surmaga seonduvat. Tegelikkuses võib näiteks laste puhul leina reaktsiooni käivitada lisaks lähedase- või lemmiklooma surmale kolimine, vanemate lahutus, mõne kehaosa kaotus, füüsiline vägivald, raske haigus, mänguasja kaotus jne. Eelpool loetletud olukorrad ei ole lapsele sugugi vähem olulised ja võivad jätta tema isiksuse kujunemisse samamoodi jäljed nagu surm. Kaotused võivad olla küll erinevad, kuid reaktsioonina on see ühtekokku lapse jaoks lein.
Võib tekkida küsimus- leinanõustajaid, terapeute, psühholooge jne. on piisavalt palju, mis mina lasteaiaõpetajana teha saan, miks ei või pered otse nende vastuvõtule pöörduda?

Olen nõus, et erinavaid kohti on palju kuhu pöörduda , kuid… Kui lein tabab perekonda ajal, mil laps käib lasteaias, siis olen üsna veendunud et tihtilugu on just lasteaiaõpetaja see, kes sellest esimesena kuuleb või märkab. Ja sellisel juhul on baasteadmised väga olulised, et kriisi sattunud perekonda aidata. Üldjuhul on lasteiaõpetajal peredega üsna usaldusväärsed suhted, mis omakorda loovad head tingimused ning võimalused abistamaks peresid, olla neile kaasteeline. Oluline oskus on siinkohal tunda oma pädevust ning vajadusel teada kuhu ja kuidas edasi suunata. Päris paljudel juhtudel piisabki esmatasandil abi osutamisest.

Seetõttu lõpetasin täiendkoolituse ja minu siiras soov on ulatada esmatasandil abikäsi sellisesse olukorda sattunud peredele, eelkõige lastele. Püüame koos panna pere/lapse jaoks leina sõnadesse ja leiame toimetulekuks parima viisi. Lastega töös kasutan tunnete väljendamiseks mängulist lähenemist. Leinaja ei vaja kaitset oma tunnete eest, vaid abi nende tunnete väljendamisel! Eelnevalt olen lõpetanud Perekonnastuudio ABX OÜ Psühhoteraapiakoolis „Perekonnapsühhoteraapia alused“ kursuse ning Anneli Sootsi Koolituse Tervisekooli mänguterapeudi väljaõppe.

Kontakt: 
Nõustaja: Maive Skatskov
tel.52 76 930
maivele@gmail.com

LOGOPEED

Lapse kõne hindamisel jälgib logopeed:

– Lapse suhtlemisoskust – kuidas ta võtab kontakti, kuidas areneb koostegutsemine ja vestlus.
– Kas lapsel on arenenud eakohasel tasemel sõnavara, grammatika-, lausemoodustus- ja eneseväljendamisoskus.
– Kas lapse kõne on häälduslikult korras. Teatud vanuses on hääldusprobleemid eakohased, teatud vanuses aga enam mitte. Kolmeaastase lapse puhul loetakse normiks, kui tal ei õnnestu r-, s-, k-, õ- ja ü-hääliku hääldus.
Lapse hääldus peaks eakohaselt olema täiesti korras viiendaks eluaastaks.
– Kas lapse psüühilised protsessid (taju, mälu, tähelepanu ja mõtlemine) on eakohaselt arenenud ning toetavad lapse kõne arengut.

Logopeed nõustab lapsevanemaid lapse kõne arengu osas. Kõneravi on tulemuslik vaid seljuhul, kui kodune harjutamine on süstemaatiline.

Lisaks häälduse korrigeerimisele tegeleb logopeed ka lapse sõnavara  rikastamisega, eneseväljenduse ja kõnemõistmise kujundamisega, samuti hääle ja kõnetempo probleemidega.

Kui lapsevanemal on mure lapse kõne arengu osas, tasub kindlasti kohe pöörduda spetsialisti poole.