Meie lasteaia lõpetajad.

Lasteaed Midrimaailma 20 omanäolist lendu ja 250 lennukat vilistlast.

Aastal 2018 jõudis Midimaailma eralasteaed, mis asub Tallinnas Nõmmel, olulise tähiseni – 20 lendu ja 250 lõpetajat. Meie lasteaial on olnud rõõm ja au anda nii paljudele vahvatele lastele kaasa esimesed kogemused tõelisest sõprusest, põnevatest mängudest, eneseteadlikkusest ja usalduslikest suhetest õpetajatega.

Midrimaja mäletab lastest suurel hulgal lugusid, mis ikka veel meie majas ringi hõljuvad. Iga lennu lõpetajate ühispilt asub meie majas aukohal galeriisaali seinal. Ikka ja jälle peatub keegi midrimaja inimestest fotode ees, otsides armsaks saanud nägusid. Tihti meenuvad südant soojendavad või pööraselt naljakad lood möödunud aegadest ja vahvatest midrilastest.

Aga mida mäletavad lapsed, kellest vanimad juba ülikoolidki lõpetanud ja kindlalt oma rada käivad?

Juubeliaasta valguses võtsime ühendust oma lasteaia lõpetajatega. Tundsime huvi, kuidas meie endistel lastel on läinud, ning mida olulist on nad lasteaiast kaasa saanud.

Meil oli põnev lugeda laste meenutusi ja mõtiskleda, mis oli lastele oluline lasteaias, mida nad mäletavad nüüd, aastaid hiljem ja kuhu elu on neid kandnud. Koolieelne iga on inimese arengus määrava tähtsusega, kuna sellel ajal kujuneb välja nii väärtussüsteem, isikuomadused kui ka arengupotentsiaal kogu eluks. Oluline on mitte kunagi unustada oma lapsepõlveunistusi, kuna need ongi tegelik võti kogu tulevaseks eluks, et see oleks rahuldust pakkuv ja õnnelik.

Lastead Midrimaailm soovib vilistlastele palju õnne eluteel ja oleme tänulikud meenutuste jagamise eest!

Ja nüüd kõige põnevam osa – meie laste meenutused:

HOLGER 22:
Kõige eredamalt meeles on uude lasteaia majja kolimine Nõmmel. Kodune koht, välised tegevused (väline Judo ja mängimine), head lõunasöögid, muusikatunnid ja etendused suures saalis jäävad eluks ajaks meelde!

Midagi üksikasjalist ei meenu aga üleüldiselt õpitud kombed kuidas teisi inimesi sõbralikult kohelda, nendega arvestada ja koos asju teha. Hetkel on käsil äri ja majanduse bakalaureus Inglismaal. Olen lõpetamas viimast aastat ja peale seda on plaan Eestisse tööle minna.

MARIA-HELENA 22:
Kõige eredamalt meenub lasteaeda ümbritsenud rikkalik mänguplats, kus igas nurgas midagi toimus. Kui liikuda päripäeva ümber maja, siis esimene asi õue minnes oli vaadata üle laev ja selle kurss ohtlikul ja tormisel mere, horisondil terendamas mäestik, üle mille tuli ronida, et jõuda Pipi Segasumaa suvilasse, mis tihemini käitus küll kindluse kui suvilana. Seal ees toimusid tihti lahingud selgitamaks, kelle valdusesse kindlus läheb.

Edasi tuli “Liumäemaja”, kus asus pood ja muud ametiasutused ning seal kõrval ka vahitpost, kust valvati kogu territooriumi. Vahipostist algas linn, kus oli “spordistaadion” võistluste tarbeks. Võistlusteks oli “ekstreemkiikumine” ning kaugushüpe liikuvalt kiigelt, ronimine, tasakaal ja pea-alaspidi rippumine. Staadioni kõrval toimus tihe liiklus, kus tohtis osaleda vaid juhiloa ettenäitamisel, populaarseim liikur oli ratas (ning auto, mis sõitis oma populaarsusest olenemata ainult kujutlustes).

Liiklust juhtisid korrapidajad, kellel tuli aeg-ajalt ka muidugi korrarikkujatega tegeleda, kes liiga uljalt “kraapekaid” ja muid trikke keset ristmikku eksponeerisid. Ja nüüd ongi ainult “rand” mainimata jäänud: hiiglaslik liivakast linna servas, enne merd, kus toimusid alatised ehitustööd ja linna rajamine, mis ilmselt siianigi veel töös on. Lasteaias oli mu parim sõber Henri, kes oli sarnaselt minuga “Kolme musketäri” näinud ja kes alati üheks heaks mõõgavõitluseks valmis oli.
Tagasi vaadates meenub lasteaed suure mängumaana, kus oli hea, turvaline ja mõnus.

Praegu õpin EKA-s viimast aastat sisearhitektuuri, kogu lõpetamise võtmes tekib küll tunne, et sooviks lihtsalt tagasi lasteaeda.

KRISTIINA JOON, 21:
Mina mäletan üpris selgesti üht vahvat lasteaia päeva Midrimajas, mil me läksime väga pidulikult teisele lasteaia rühmale pärastlõunal külla. Selleks tuli minna üheskoos trepist alla, kõndida läbi maja ja uuesti trepist üles minna. Ei tundu eriti suure matkana nüüd, kuid siis oli see nagu eksootiline välisreis. Tihtilugu olid Midrimajas sellised ettevõtmised mis hästi meelde jäid.

Pärast lasteaeda tulid päris paljud lapsed minuga samasse klassi. Märdiga käisime koos kuni gümnaasiumi lõpuni ning lõime üheskoos isegi õpilasfirma.
Parasjagu olen kolmanda kursuse õpilane Oxfordis Inglismaal. Järgmine aasta teen magistritööd okeonograafia ja kliimateaduse erialal.

Oma eelmises postituses alustasime Midrimaailma vilistlaste meenutuste jagamist. Siinkohal jätkame põnevate ja helgete mälestustega läbi kahekümne Midrimaailma lasteaia tegevusaasta.

IAN ADRIAN 19:

„Otseselt mingisugust seika kohe meelde ei tulegi, aga mäletan, et tavaliselt ei tahtnud keegi lasteaiast koju minna. Kui vanemad õhtul järgi tulid, siis jooksime maja taga asuvasse mängumajakesse sõpradega peitu ja vanemad hakkasid meid koju meelitama. See tavaliselt ühekaupa ei õnnestunud, ikka kõigi vanemad pidid kohal olema, kui olime nõus lõpuks liikuma hakkama. Hoovis oli ka üks populaarne puidust auto, mille roolis kõik istuda tahtsid, nii et õpetaja Jaana meile lõpuks järjekorra korraldas, et asi ikka kontrolli all oleks. Lasteaiast olen endale saanud ka ühe suurepärase sõbra Aleksandri, kellega vaatamata tema teise riiki kolimisele on jäänud tihe side, iga aasta kohtume ja käisime ka teineteise kooli lõpetamisel. Eelmisel kevadel lõpetasin edukalt gümnaasiumi ja tegin sisseastumiseksamid TalTechi logistika erialale, kuhu käesoleva aasta sügisel siis nüüd õppima asun. Kuna olen aastaid tegelenud kõrgel tasemel kardispordiga, loodan TalTechis jätkata ka nende vormelitiimis. Hetkel (suveni) olen veel ajateenija toetuse väejuhatuse logistikapataljonis“.

IAN SEBASTIAN 14:

„ Mulle on lasteaiast meelde jäänud head õpetajad, minu lemmikud olid Kati ja muusikaõpetaja Astra. Väga meeldisid mulle rabametsas käimised ja mänguasjapäevad. Ma tahtsin alati palju mänguasju kaasa võtta, ikka sõpradele ka. Mäletan, et toidud olid meil alati maitsvad ja palusin emalt ka ikka kodus seda lasteaiatoitu. Lasteaiast on mul meelde jäänud head sõbrad Emil ja Hans. Praegu läheb mul väga hästi, ma õpin nüüd Tallinna Muusikakeskkooli 7. klassis. Minu põhipill on klaver ja lisaeriala löökriistad, eriti mulle meeldib pill nimega marimba. Muusika hakkas mulle meeldima tänu õpetaja Astrale, kes julgustas mind vaatamata oma tagasihoidlikkusele ikkagi laulma. Praegu ma naudin oma tihedaid esinemisi väga.“

VIKTORIA 20:

Minul tuleb esimesena meelde see, kuidas me rühmaga etenduse ”Lumekuninganna” omaalgatuslikult lavastasime. Kutsusime terve lasteaia vaatama ning olime oma saavutatuga väga rahul. Tahaksin ära mainida ka vahvad kasvatajad, kes selle kõigega nõus olid ning kogu ettevõtmist toetasid. Lasteaiast sain kaasa hea organiseerimisvõime ja oskuse teiste inimestega arvestada. Samuti sain rühmast või tegelikult juba mudilasklubist kaasa eluaegse sõbra Rasmuse, kellega käisime koos nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis.  Hetkel ma õpin Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias kultuurikorraldust.  

CAROLIN KAIA 15:

Midrimaalilma lasteaed oli alati hästi toetav ja hooliv ning see ongi vist kõige paremini meelde jäänud. Lasteaed andis mulle kaasa palju häid tundeid, hetki ja toreda lapsepõlve. 

Praegu on mul läinud väga hästi, käin Rocca al Mare Koolis ning tegelen tippspordi tasemel iluvõimlemisega. 

ETHEL-MAI  20:

Üks minu kõige eredamatest mälestustest lasteaiast olid lõunauinakute ajal loetud jutud ja raamatud. Kõige paremini on jäänud mulle meelde Jip ja Jannekese lood. 

Lasteaiast olen kindla peale endale kaasa võtnud paar sõpra kellega ma suhtlen ja saan kokku siia maani. Nendest on kujunenud peale lasteaeda ühed minu parimad sõbrad. 

Viimased kolm aastat olen teinud oma gümnaasiunit Oxfordis ja hetkel õpin esimest aastat Londoni ülikoolis inimgeograafiat.

HELERIN 15:

Lasteaia mälestustest tulevad meelde toredad etendused, mida tegime enda rühmaga. Kõige eredamalt mäletan etendust, kus etendasime loo kodust ja seal toimuvast ning kuidas see oli meie jaoks suur sündmus, sest oli üks meie esimestest etendustest. Kõik olid põnevil ja ärevil, et seda etendada lapsevanematele ja teistele rühmadele. Mäletan kuidas etenduseks valmistumine oli väga lõbus.

Lasteaiast olen kaasa saanud head mälestused. Kindlasti püsib minuga siiani kaasas rõõm ja lõbusad ajad, mille veetsime koos. 

Hetkel käin Rocca al Mare koolis, kaheksandas klassis ja plaanin minna gümnaasiumisse välismaale. Tegelen suuresti spordiga ja keskendun koolile. 

KIRSIKA 19:

Alati olen eelistamud poisilikemaid mänge ja nii mäletan kuidas palju sai aega veedetud poistega jalgpallimãngus värvavahina. Mulle see meeldis.

Lasteaiast sain hea sõbra Alfredi, kellega küll vahepeal ei sõbrutsenud suuresti, kuid keda nüüd aeg-ajalt ikka ja jälle tore näha on.

Hetkel olen lõpetamas Tallinna Reaalkooli gümnaasiumit ja plaanis edasi minna avastama laia maailma.

KRISTEL 11:

Lasteaias oli palju toredaid seikusi kuid mulle meenub esimesena kelgukoerte külaskäik see oli nii vahva ja tore kogemus. Nüüd on ka minul kodus ona kelgukoer Fiori samojeed.

Lasteaiast on mul mõned head sõbrad tänaseni kellega suhtleme ja külas käime. Samuti sain lasteaiast kaasa hea oskuse asjade eest hoolitseda.

Praegu õpin Tallinna Kesklinna Põhikooli 5 klassis, samuti käin tennise trennis ja mõned korrad nädalas tegelen hobustega.

PAUL ROBERT 10:

“Mulle meeldis lasteaias. Kui ma lasteaia peale mõtlen, tulevad mulle esimesena meelde sõbrad ja õpetajad. Sain sealt sõpru, kellega me ikka veel koos trennis käime.

Lasteaiast sain oskuse jalkat mängida ja joonistada, õpetajad õpetasid mind arvutama, lugema ja etteütlusi kirjutama. Eriti meeldis mulle ujumine, see oli lõbus ja õpetlik.

Käin täna 3.klassis. Peale kooli käin kahes trennis – mängin korvpalli ja jalgpalli. Lisaks laulan poistekooris ja loodan minna laulupeole.”

KARL AUGUST 12:

“Kõige ägedam päev lasteaias oli see, kui viimases rühmas saime lasteaeda ööseks jääda.

Lasteaiast sain kaasa lauluoskuse, õppisin lugema ja joonistama. Kui õues käisime, siis mängisime jalkat.

Praeguseks käin 5.klassis, tegelen kunsti, laulmise ja jalgpalliga.”